Esingakwazi ngokulimala kwe-aspirin nezingozi zokuyithatha
Izigidi zabantu, kuhlanganise nenani elikhulu "labantu abanempilo", bathatha iphilisi lansuku zonke le-aspirin, bekholelwa ukuthi lizobagcina bephilile.
Ngakolunye uhlangothi, kuneqembu lodokotela nososayensi abaphezulu baseBrithani abaye bathola ukuthi ukuphuza i-aspirin ngokumelene nesizinda sale nkolelo ethandwayo akuwanciphi ngempela amathuba okuhlaselwa yinhliziyo. Baze bathola ukuthi lokhu kuwaphinda kabili amathuba okulaliswa esibhedlela ngenxa yokopha ngaphakathi.
Futhi imiphumela yalolu cwaningo, eyanyatheliswa iphephandaba laseBrithani i-Daily Telegraph, yabonisa ukuthi izingozi zokuphuzela iphilisi le-aspirin kubantu abanempilo zingaphezu kwezinzuzo zalo. Odokotela bagcizelele ukuthi iziguli esezivele zihlushwa isifo senhliziyo kufanele ziwuyeke umuthi.
Esikhundleni salokho, ucwaningo luphakamise ukuthi kufakwe i-aspirin “ephiliseni elisetshenziswa kaningi” elinesidakamizwa esilwa ne-cholesterol kanye nomfutho wegazi labo abangaphezu kweminyaka engamashumi amahlanu abangaliphuza nsuku zonke.
Ochwepheshe bathi inqwaba yabantu abathatheka ngokweqile bathatha i-aspirin njengendlela yokuzivikela, ngezizathu zokuthi ukuba khona kwalo muthi esandleni ngalesi sikhathi kwenza uphephe ngokuphelele.
Imiphumela yolunye ucwaningo olwenziwa eScotland futhi yethulwa e-European Society of Cardiology Congress e-Barcelona iqinisekisa ubufakazi obukhulayo bokuthi izingozi zalo mkhuba zinkulu kunezinzuzo zabantu abanempilo.
Ocwaningweni olwedlule kulo nyaka, ososayensi bakwa-Oxford bathole ukuthi nakuba amathuba okuhlaselwa yinhliziyo ezigulini ezingahlaselwanga nakanye angancipha ngengxenye yesihlanu, amathuba okopha esiswini anyuke ngengxenye yesithathu.